[S6numid] 14.02

[Holger Oidjärv]

Järgnev armas kirjeldus pärineb ühe lapse sulest: “Vanaema on naine, 
kellel endal lapsi ei ole. Talle meeldivad teiste inimeste väikesed 
poisid ja tüdrukud. Vanaisa on mees-vanaema. Vanaisa käib poistega 
jalutamas, nad käivad kalal ja teevad igasuguseid asju. Vanaemadel pole 
teha muud kui olemas olla. Nad on nii vanad, et nad ei tohiks palju 
mängida ega joosta. Sellest piisab, kui nad viivad meid kauplusse, kus 
on mänguhobused ja neil on kaasas palju raha. Või viivad nad meid 
jalutama ja kõnnivad aeglaselt, et me saaksime vaadata ilusaid puulehti 
ja putukaid. Vanaemad ei peaks kunagi ütlema, et teeme kiiremini. 
Tavaliselt on vanaemad paksud, kuid mitte nii paksud, et ei saaks su 
kingapaelu siduda. Nad kannavad prille ja imelikku aluspesu. Nad saavad 
oma hambad ja igemed suust välja võtta. Vanaemad ei pea olema targad, 
nad peavad ainult oskama vastata sellistele küsimustele nagu “Miks Jumal 
ei ole abielus?” või “Miks kassid koeri kardavad?”. Vanaemad ei räägi 
pudikeelt nagu külalised, sest sellest on raske aru saada. Kui vanaemad 
meile loevad, siis nad ei jäta midagi vahele, nad ei saa pahaseks, kui 
peavad iga kord sama lugu lugema. Igaühel peaks olema vanaema, eriti 
nendel, kellel pole telekat, sest vanaemad on ainukesed täiskasvanud, 
kellel on aega.” Armsad vanavanemad, kui te pole rahul oma laste 
kasvatamisel tehtuga, siis lastelaste näol on teile antud uus võimalus. 
Ärge laske sel käest libiseda! Kui teie lapsed kasvatavad teie 
lapselapsi Jumala määratud viisil, siis julgustage neid ja kindlustage 
nende õpetust oma eeskujuga. Kui teie lastel see ei õnnestu, siis püüdke 
abiks olla, “...kuuluta(da) oma lastele ja lastelastele...”STP
...